Kui keegi oleks mulle mõned aastad tagasi öelnud, et ma hakkan kaamera ees või virtuaalselt inimestega töötama, siis ma oleksin ilmselt naerma pahvatanud ja arvanud, et see on kellegi teise jaoks – mitte minu. Aga elul olid teised plaanid ja on toonud mind siia. Ja täna jagan Sinuga, kuidas see juhtus.
Kuidas kõik alguse sai
Mäletan, et kooli ajal oli kõige hirmsam klassi ette minna ja seda isegi kõrgkoolis. Mu enesehinnang ja enesekindlus sai koolis käies tänu minu kehakaalule suure põntsu. Kõige õudsam oli, kui mõne pereliikme sünnipäeval kogu suguvõsa ja tuttavad kokku tulid ja ikka oli keegi, kes pidi mulle mõne märkuse kaalu kohta tegema.
Mind sunniti käima erinevates trennides ja see oli vaimselt veelgi piinavam, sest ma olin alati jooksmises viimane – ma olin too kilpkonn jäneste hulgas. Tantsutrennides olin pandakaru graatsiliselt hüplevate gasellide keskel.
Keskkooli lõpus käisin Kaalujälgijates ja sealt sai alguse minu yo-yo dieeditamine. Iga kord kui kaal langes, enesekindlus tõusis ja vastupidi – kaalu tõus viis enesehinnangu alla.
Kõige kergem oli olla nähtamatu, sest nähtamatu olla on turvaline.
12. klassis teadsin, et soovin saada psühholoogiks. Ma hakkasin lugema vastavaid raamatuid ja valmistasin end ette, et saada Tartu Ülikooli psühholoogiat õppima. Elu aga seda ei soovinud ja ma ei saanud sinna sisse.
Ma jäin Tallinnasse ja läksin hoopis erakõrgkooli ärijuhtimist õppima, kus valisin spetsialiseerumise “Avalike suhete juhtimine”. Sel ajal hakkasin ka rohkem uurima eneseabi raamatuid ja tegelema manifesteerimisega.
Esimene manifesteerimine – Eestist lahkumine
Lendasin 2009. aastal Austraaliasse, kus otsustasin, et ma leian viisi, kuidas Eestisse mitte tagasi minna. Ja usud või mitte, paar kuud enne Aasia reisi sain pakkumise Tenerifele. Ma ütlesin sellele JAH ja 2011 aasta jaanuaris ma siia jõudsin. Olen tänaseks Tenerifel elanud 14 aastat!
Kui esialgu oli kõik võõras – keel, koht, inimesed, siis peagi sai sellest ebamugavusest mugavustsoon. Ma sain keele suhtlustasandil selgeks, mul oli töö pisikeses, kuid turistide seas populaarses riidepoes, mu kodu oli tööst vaid 10 minutit jalutustee kaugusel, ma käisin tööl 16 päeva kuus, ülejäänud aja hoidsin kodu korras, käisin rannas, saart uudistamas või peol. Ja mul hakkas selles mugavuses ebamugav – puudus areng ja kasv.
2020 aastal jäin järsku töötuks! Ülemaailmne pandeemia tõttu oli Tenerifel range liikumiskeeld. Kuu aega enamuse aja toas kinni olles, hakkas minus midagi väga kripeldama. Ma otsustasin, et ma pean leidma võimaluse, kus ma enam ei sõltuks tööandjast ja saan olla ise boss – ma leidsin kinnisvaramaakleri koolituse, mis toimus virtuaalselt, ning täiendkoolitus ja sertifitseerimine toimus Tenerife pealinnas Santa Cruzis. Ma tegin selle ära ja sain vastavad paberid, kuid minu ebakindlus oli nii suur, et telefoni kätte võttes hakkasin värisema ja nutma, sest ma ei julgenud helistada potentsiaalsetele klientidele. Ma jõudsin sinnani, et mul oli portfellis üks maja, kuid maaklerit minust ei saanud.
Ma õppisin sellest meeletult palju ja mul on suur austus kinnisvaramaaklerite ees, sest see eeltöö, mis tuleb teha on ikka meeletu. Ja kogu protsessi lõpuni viimine võtab päris palju aega.
Pood, kus töötasin, enam oma uksi ei avanudki
Seega minu soov oli täidetud, ma ei sõltunud enam tööandjast. Kuid ma sõltusin nüüd töötu abirahadest, millega sain tasutud vaid üüri. Töötu ja rahaliselt sõltuv oma elukaaslasest, kes oli samal aastal südameinfakti läbi elanud ning oli haiguslehel. Universum, Looja, Jumal – kuidas iganes Sa seda energiat soovid nimetada, viskas mulle korralikult kaikaid kodarasse! Või kas ikka viskas?
Ma hakkasin vaikselt sisenema enesearengu maailma ja seda esimest korda teadlikult. Kuna nüüd oli mul vaba aega lausa 24/7, siis esimese asjana hakkasin tegelema enesearmastuse kasvatamisega. Aga mul puudusid eesmärgid, mul polnud sihti silme ees ja unistamisest, kui sellisest ma üldse ei mõelnud, sest see on lastele.
Ma olin järsku veel suuremas segaduses kui kunagi varem oma elus. Ma ei teadnud, kes ma olen või mida ma tahan. Minu identiteet oli alati olnud minu amet. Nüüd aga olin töötu.
Tere! Mina olen Kristina, olen töötu! Ma ei tea, mida tahan.
Külmajudinad jooksevad üle ja seda meenutades hakkab mul endast kahju.
2021 kevadel tuli minu vaatevälja eduõpetuste juhendaja ja minu esimene päris mentor – ma investeerisin oma säästud enda arengusse, sest ma pidin teada saama, mis edasi. Esimese asjana sai kirja, et ma tahan endale tööd, kus olen asukoha vaba, et mul on ajaline vabadus töö tegemiseks, ma olen iseenda boss! Aga mis amet mulle seda võimaldab?
Kirjutasin esimest korda oma visiooni
Vaatasin imetlusega coache ja mentoreid, ning kirjutasin esimest korda omale visiooni, et mina töötan ka inimestega ning aitan nendel leida oma elu eesmärki, kirge ja aitan neil nende unistusi täita. Ma kirjutasin väikeselt, et minust saab coach, kuigi ma seda ei uskunud. See unistus tundus liiga hirmutav, sest see tähendab, et ma pean inimestega suhtlema ja võibolla isegi kõnesid tegema.
Mõned kuud hiljem olin oma mentori tiimis enesearengu kursusel vabatahtlikuna videokõnesid tegemas ning tema klientidel eesmärkide sõnastamist paremaks vormimas. Mina! Jah, just see sama, kes nuttis telefoni kätte võttes, tegin nüüd videokõnesid võõraste inimestega!
Vähe sellest, ma sain pakkumise hakata virtuaalassistendiks – asukohavaba töö ja enamasti ajalise vabadusega. Wow! Minu visioon hakkas väga kiiresti kuju võtma.
Aasta hiljem, 2021 aasta lõpus sai minust ettevõtja! Mul oli assistendi teenust pakkudes 3 püsiklienti, kellega toimusid iganädalased koosolekud. Hakkasin koosolekutel saama tagasisidet, et ma küsin väga häid küsimusi ning kas ma pole mõelnud hakata coachiks.
See oli hapnik vaikselt hõõguvale leegile! See oli äratuskell hingele!
Olen küll mõelnud, aga see soov on kusagile maetud. Ja ma sain uuesti ja uuesti sama kommentaari ja küsimuse. Minu salajane unistus kraabiti nähtavale ja leek minu sees hakkas kasvama. Ja ma otsustasin, et ma hakkan coachiks!
2023 – muutuste aasta
2023 aasta on minu jaoks järgmine tähendusrikas aasta! Kui ma olin sellel ajal juba 3 aastat enesearenguga tegelenud, õppinud eesmärke seadma ja aitasin seda ka teistel teha, olnud toeks kursustel, siis nüüd hakkasin õppima just coachingut.
Täna on mul sertifikaat kui Life Coach, Enesekindluse Coach, Kiire Elumuutuse Coach ja olen Eestis teadaolevalt kolmas ametlik Kire Testi ( The Passion Test) läbiviija. Ma armastan seda, mida teen! Ma armastan olla teekonna tunnistajaks, kus väikeste sammudega liigutakse oma unistuste ja eesmärkide poole! Ma armastan küsida ja suunata endasse vaatama, sest lõppude lõppuks on kõik olulised vastused meie endi sees.
Ma olen assistendi kingad edasi andnud neile, kes seda teevad kirega ja keskendun ise täielikult neile, kes on mind valinud oma teekonna kaaslaseks coachina. Oma esimesel aastal olin muutuste tunnistajaks 8-le naisele! Olen loonud 30-päevase kursuse “Enesekindluse maraton”, et anda naistele tööriistad, millega enesekindlust kasvatada. Olen loonud 3-kuulise kursuse “Enesekindlalt eesmärkide poole”. Viin läbi igakuiselt grupicoachingu sessioone. Viin läbi 1-to-1 Kire Testi protsessi, et luua selgus ja leida kired, mis aitavad Sul elada sisemise rahuloluga ja seada eesmärke, mis tulevad Sinu südamest, mitte välisest keskkonnast.
Kui Sa oled kunagi tundnud, et Sinus on midagi enamat ja Sa oled valmis oma unistusi tõeliselt teostama, siis oled õiges kohas.
Mõtle korraks, mis on olnud Sinu salajane suur unistus, mida Sa pole julgenud valjult välja öelda?
Ma olen kindel, et Sa selle unistuse teed teoks, kui Sa oled valmis astuma selle suunas samme. Ma soovin oma blogi postitustega Sulle edasi anda enda kogemusi ja tööriistu, mida ka ise kasutan.