Kas oled kunagi peatunud ja mõelnud, miks Sa mõnikord ei julge midagi küsida? Kas see on hirm tunduda rumalana? Võib-olla.
Ma avastasin hiljuti midagi sügavamat.
Paljudele meist on juba lapsepõlves öeldud: “Ära ole nii uudishimulik.”
Ja mis juhtub?
Me kasvame üles teadmisega, et küsimine pole viisakas, et uudishimu on midagi ebamugavat ja lausa ebaviisakat. Me õpime end tagasi hoidma, isegi kui meis on sees suur soov mõista ja avastada.
See ongi üks näide uskumustest – alateadlikest reeglitest, mille järgi me elame. Need on meie sügavalt juurdunud tõekspidamised selle kohta, kuidas elu, inimesed ja meie ise “peaksid” toimima.
Need ei ole pelgalt mõtted, vaid veendumused, mida me võtame tõena – tihti isegi küsimata, kas need on tegelikult tõesed.
Uskumused kujunevad peamiselt lapsepõlves ja saadavad meid kogu elu. Nendele toetudes otsustame, mis on meie jaoks elus võimalik, mida väldime ja kuidas või kui palju end väärtustame.
Aga mis siis, kui uskumused pole tõde, vaid lihtsalt harjumuspärased mõttemustrid? Kui küsimine on tegelikult märk intelligentsusest, mitte rumalusest? Kui uudishimu on hoopis vajalik osa kasvuks ja enesearenguks?
Mis on uskumused ja kuidas need kujunevad?
Uskumused on sügavad sisemised tõekspidamised, mida me peame endale ja maailmale omaseks. Need on filtrid, mille kaudu me kõike tajume.
Kujutle, et Su mõistus on nagu arvuti, mille operatsioonisüsteem jookseb vanade programmide peal. Kui need programmid on aegunud, võivad need piirata Sind rohkem, kui Sa teadlikult endale teadvustad.
Meie uskumused kujunevad tavaliselt neljal viisil:
- Lapsepõlvekogemused – vanemate, õpetajate ja lähedaste sõnad ning teod loovad meie esmase arusaama maailmast.
- Kultuur ja ühiskond – normid, mida me õpime, näiteks “Raha tuleb raske tööga” või “Edu saavutamiseks pead kannatama.”
- Isiklikud kogemused – meie enda läbielamised, mis kinnitavad või lükkavad ümber seniseid tõekspidamisi
- Korduvad sõnumid ja mõjutused – mida me kuuleme meedias, filmides, sõpradelt jne.
Ükski neist uskumustest ei ole aga kivisse raiutud. Me võime neid muuta, kui hakkame neid teadvustama ja ümber kirjutama. Just, Sa lugesid õigesti – ümber kirjutama!
Piiravad vs toetavad uskumused
Kõik uskumused ei ole negatiivsed. Mõned aitavad meid edasi, samas kui teised piiravad meid ja hoiavad kinni vanades harjumustes. Toon siin mõned näited ja Sa võid enda jaoks ära märkida, millised neist Sind rohkem kõnetavad:
Piirav uskumus: „Ma pole piisavalt hea.“ → Toetav uskumus: „Ma olen väärt armastust ja edu.“
Piirav uskumus: „Ma ei ole piisavalt andekas, et alustada oma ettevõtet.“ → Toetav uskumus: „Ma võin õppida ja areneda, et saada edukaks ettevõtjaks.“
Piirav uskumus: „Ma ei ole sportlik inimene, seega ma ei hakka trenni tegema.“ → Toetav uskumus: „Ma saan oma keha arendada ja tugevamaks muuta samm-sammult.“
Kui Sa vaatad neid näiteid, kas märkad, kuidas piiravad uskumused hoiavad Sind tagasi, samal ajal kui toetavad uskumused avavad võimalusi? Kui me usume, et oleme võimelised arenema, hakkame tegema valikuid, mis viivad meid edasi.
Kuidas uskumusi muuta?
Uskumuste muutmise ei käi tavaliselt nipsust, sest need on sügavalt juurdunud meie alateadvusesse.
Kiired muutused toimuvad enamasti mõne väga emotsionaalse olukorra tulemusel, kuid on ka leebem viis, mis nõuab rohkem aega ja kordamist.
Uskumused on nagu võilille juurikad, mis on on kasvanud sügavale ning mõnikord ei õnnestugi tervet juurikat ühe korraga välja saada. Kuid märkamine ja teadlikkus on esimene samm.
Siin on kolm konkreetset sammu, kuidas Sa saad oma uskumusi ümber kujundada:
1. Tuvasta oma piiravad uskumused
Pane tähele, milliseid lauseid Sa endale mõttes pidevalt või tihti ütled. Kas need on toetavad või piiravad? Küsi endalt:
- Mis on need lood, mida ma endale räägin oma võimekuse kohta?
- Kas ma usun, et ma suudan midagi saavutada või leian alati vabandusi?
- Millised uskumused on mind seni tagasi hoidnud?
2. Sea oma uskumused kahtluse alla
Kui oled leidnud uskumuse, mis Sind piirab, küsi endalt:
- Kas see on 100 % tõde?
- Kas ma suudaksin leida vähemalt ühe näite, mis tõestab vastupidist?
- Kust see uskumus tuli? Kas see on minu enda kogemus või kellegi teise arvamus?
Näiteks kui Sa usud, et „Ma ei ole kunagi olnud loov inimene“, siis, kas Sa oled andnud endale võimaluse katsetada. Võib-olla on Sul lihtsalt olnud õpetaja, kes ütles Sulle kunagi, et Sa ei joonista hästi – ja sellest sai Sinu piirav uskumus.
Minule öeldi keskkoolis, et ma ei oska kirjutada ja ime, kui ma emakeele eksamil kirjandi tehtud saan. Sel ajal, kui ma keskkoolis käisin, siis oli eksamiks kirjandi kirjutamine. Ja see uskumus on minuga kaasas käinud väga pikalt “Ma ei oska kirjutada!”.
Ühel loovkirjutamise koolitusel naeris koolitaja selle uskumuse peale, sest see saadab uskumatult paljusid inimesi – “Kas te oma nime oskate paberile kirjutada? Kas te oskate sõnu paberile kirjutada? Kas te oskate lauseid sõnadest moodustada? Kui jah, siis te oskate kirjutada!”
Naljakal kombel oli see kuidagi väga vabastav – ma oskan kirjutada. Ja veel enam, ma ei pea järgima reegleid, et enda mõtteid kirja panna. Ma ei käi koolis ja hindeid ei panda.
Ja nüüd saamegi minna kolmanda sammu juurde.
3. Asenda see uue toetava uskumusega
Kui oled oma piirava uskumuse kahtluse alla seadnud, loo uus, toetav uskumus.
- „Ma ei ole loov” → „Ma saan loovust arendada ja katsetada erinevaid väljendusviise.”
- „Ma ei ole hea esineja” → „Ma võin õppida ja praktiseerida, et saada enesekindlaks esinejaks.”
- „Ma ei julge küsida, sest ma kardan, mida teised arvavad” → „Küsimuste küsimine aitab mul kasvada ja see on julguse märk.”
Mida sagedamini Sa neid uusi uskumusi kordad ja nende järgi tegutsed, seda tugevamaks need muutuvad.
Julgus küsida ja olla uudishimulik
Üks võimas muutus, mille olen ise läbi teinud, on julgus küsida. Ma märkasin, et sageli ei ole inimeste suurim hirm mitte see, et nad tunduvad rumalad, vaid hoopis see, et neid on kasvatatud uskuma, et “uudishimu ei ole viisakas.”
See oli silmiavav taipamine! Kui meid lapsena korrale kutsuti sõnadega “ära ole nii uudishimulik”, siis võis see luua piirangu, mis täiskasvanuna takistab meil küsimusi esitamast.
Aga küsimuste esitamine on eduka ja areneva inimese loomulik osa. Suurimad innovatsioonid, läbimurded ja teadmised on alati alguse saanud ühest lihtsast küsimusest: “Mis siis, kui?”
Nii et kui Sa oled kunagi tundnud hirmu küsida või oled pidanud uudishimu millekski negatiivseks, siis ma kutsun Sind üles seda uskumust muutma. Küsimuste küsimine on üks suurimaid kingitusi, mida saad endale anda – sest just sealt algab Sinu läbimurre!
Uskumused ei ole absoluutne tõde – need on lihtsalt lood, mida me endale räägime. Ja kui need lood meid ei teeni, on aeg need ümber kirjutada. Küsi endalt täna: milline uskumus on mind seni tagasi hoidnud ja mida ma tahan selle asemel uskuda?
Kui Sa tahad luua suuremaid muutusi oma elus, siis alusta oma sisemisest koodist – sest just seal asub Sinu tõeline jõud.